Eestlase põhitoidus on siiski sajandeid olnud sealiha mitte teine eestlane. 

Keskmine eestlane sööb aastas ära 71 kg sealiha, see jääb Euroopa keskmisele siiski natuke alla, täpsemalt 6,1 kg.

Sealiha erinevate tükkide rasvasisaldus kõigub 5% - 35% vahel, mis on võrreldavad tervislikuks peetava kanaliha rasvasisaldustega. Igaüks võib leida vastavalt oma toitumisharjumustele ja vajadustele õige tüki ning ei pea loobuma sealiha söömisest, et säilitada oma figuuri ja tervist.

Atria Eesti AS-s töödeldakse keskmiselt 75 tuhat siga aastas, võrdluseks et USA`s töödeldakse keskmiselt 450 tuhat siga päeavas. Maailma suurim sealiha tootja on tegelikult üldse Hiina – mastaabid loevad...

Tegu on vägagi ajaloolise loomaga siis mõningaid huvitavamaid fakte sealihast.

Sigade kasvatamine algas Hiinas enam kui 7000 tuhat aasta tagasi. 4000 aastat enne Kristust võisid sigu kasvatada vaid Hiina imeraatori poolt antud sertifikaadi omanikud, kuna värske sealiha oli väga kõrgelt hinnatud ja sead kuningliku staatusega.

Maailma kalleim kult maksis aastal 2001  220 000 USD ja maailma raskeim siga Big Bill elas 1933 aastal ja kaalus enam kui 1150 kg ning oli 2,7 meetrit pikk. Tänapäeval on keskmine sea kaal 120 kilo.

Kuidas on tekkinud väljend barbeque? Väljend barbeque tekkis prantsuse keelt kõnelevate piraatide hulgas, kes kutsusid oma Kariibi sealihapidu „de barbe et queue!“, mis tõlgituna tähendab habemest sabaotsani – sea puhul on ju kogu loom söödav ja seda alates kärsast kuni sabaotsani.

Nüüd mõne sõnaga ka sigade tükeldusest ja jaotustükkidest. Suurematel jaotustükkidel - esitükil, tagatükil ja küljetükil - peab olema ka märgistus, tempel, millel on peal number. Number 16 näitab näiteks, et liha on eestimaine, pärit Valga lihatööstuse tapamajast ning Atria Eesti garanteerib konkreetse rümba kvaliteedi. Importlihale seda seda tähist lüüa ei tohi!

Sea rümp kaalub keskmiselt 60-75 kg. Nagu ülejäänud rümbad, jaotub sea rümp kolmeks osaks:

 esi-, kesk- ja tagaosa. Esiosa jaguneb omakorda kaelatükiks, abatükiks, esikoodiks ning põseks, keskosa selja- ja küljetükiks. Tagaosas asuvad tagaosa lihased ja tagakoot. Sea rümp saetakse enne tükeldamist pikkupidi pooleks. Tükeldatav sea poolrümp on ilma pea, jalgade ja sabata, viimased on eraldatud töötlemisel koos teiste tapasaadustega. Sea rümba tükeldamist alustatakse kõige väärtuslikumast kulinaarsest tükist ehk sisefileest, et vältida sellesse sisselõigete tegemist. Seejärel eraldatakse LINK-rümbaosadeks :  tagaosaks (u 10-12 kg), esiosaks (u 10-12 kg) ning keskosa seljatükiks (u 6 kg) ja küljetükiks (u 6 kg),need omakorda aga kulinaarseteks tükkideks.

- Sisefilee on pehmeim ja kalleim liha. Ühel seal on ainult kaks sisefileed. Ühe filee kaal on keskmiselt 500-700g. Sobib küpsetamiseks tavalises ja barbeque-ahjus, grillimiseks, praadimiseks ja ribadena wokiroogadesse. Sisefilee rasvasisaldus on võrreldav broilerifileega!

- Kaelakarbonaad on mõnusalt mahlane liha - eelistatuim kondita grill-liha ja parim tooraine šašlõkiks. Sobib väga hästi ahjupraeks, hautamiseks, barbequeks ja praadimiseks.

Enimmüüdud tükiliha Eestis - Abatükk ilma kondita sobib šašlõkiks, guljašiks ja muuks kastmelihaks. Kondiga või kondita abatükk on hea valik ka küpsetamiseks ahjupraena ja asendamatu supi sees. Abatüki lihased on ebakorrapärased, üsna soonelised ja mõningase rasvasisaldusega. USA lõunaosariikides kutsutakse kamara ja kondiga abatükki „Boston Butt“ millest valmistatud BBQ liha kutsutakse Pulled Pork.

- Tagaosa lihased (sisetükk, välistükk, pähklitükk, ristluutükk) on sobivaimad ahjupraeks kas kamaraga ja kondiga või ilma. Parim suitsusingiks, guljašiks ja stroogonoviks, sobib ka woki- ja pajaroaks ning šašlõkiks. Tagaosast hinnatuim on sisetükk. Tagaosa lihased moodustavad korrapärase lihastegrupi. Ilusa lõikepinna ja napi rasvasisaldusega liha!
- Välisfilee sobib grillimiseks ja praadimiseks minutipihvide, liblikate ja lõikudena, paneerituna, samuti ribadena wokiroogadesse. Mõnusa ahjuprae saab kamaraga välisfileest. Maitsvad on ka täidistega fileerullid ja fileetaskud. Seljatüki lõigud (st välisfilee kondiga, kamaraga) ning sea karree (st välisfilee kondiga, kuid kamarata) sobivad ahjus küpsetamiseks, grillimiseks, suitsutamiseks ja praadimiseks. Välisfileed iseloomustab väga puhas lõikepind, puhas tailiha, ühtlane ja korrapärane välimus. Ettevalmistamise ja küpsetamise käigus peab olema eriti ettevaatlik, sest välisfilee on üsna kuiv liha ja seetõttu on oluline mitte kaotada väärtuslikku lihamahla.

- Peekon on mahlane, pekist ja tailihast läbikasvanud kondita küljeliha. Sobib hästi viiludena praadimiseks ja grillimiseks, suure tükina ahjus küpsetamiseks, barbequeks ning suitsutamiseks. Väga maitsvad on ka peekonirullid ja -taskud erinevate täidistega. Peekonit koos ribikondi ja kamaraga võib küpsetada ahjus, grillida ja suitsutada.

- Ribid koos ribidevahelise lihaga on tõeliselt maitsev suutäis grillimiseks ja barbequeks.
- Esikoot ja tagakoot sobivad hästi suitsutamiseks, keetmiseks, küpsetamiseks, grillimiseks, barbecueks, süldiks ja supiks.

Et on saabumas jõulud ja aastavahetus, kus iga endast lugupidav eestlane ennast oimetuks sööb siis tehkem seda kodumaise sealihaga! 

Huvitavaid lihatoitude retsepte vaata www.lihatoidud.ee ja www.lihakokad.ee

Kasutatud kirjandus:

Toiduliit

Raamat: „Grillime ja Barbeque“